Noniiii, sõbrad! Ma olen leidnud omale uue karjääri traktoristi näol! 😂 Kui ma 2 aastat tagasi oma 25-ndat juubelit kolhoosipeo stiilis pidasin ja loosisin välja “aasta traktoristi” auhinna, ei oleks ma osanud unes ka näha, et varsti ise sellele pretendeerin (mitte küll päriselt, aga u get my point, right?). Elu keerdkäigud on ikka huvitavad…
OK, päris nii kaugel asi ei ole (veel), kuigi olen avastanud antud ametiposti positiivsed küljed ning purustanud oma eelarvamused selle kui ühe väga tüütu töö olemuse kohta. Nimelt olin ma veendunud, et see on üks igavesti tülpimust soodustav töö, vetruda päevad läbi mööda põldu ja lisaks kartin, et mu tagasild hakkaks ka poole suuremaks paisuma suurest istumisest- aga ma olen hoopis kaalust alla võtnud! Win-win 🤘
Aga traktorid on lihtsalt üliägedad!!! Nad on nii massiivsed ja võimsad, ühtlasi ka aukartust äratavad…Kuna tänapäeva traktor sõidab aga täitsa ise gps-i abil ja on automaatse käigukastiga, siis on juhile antud vabadus kasutada oma kehapikendusi muudeks viguriteks- nagu raamatu lugemine, netis surfimine, isegi kaartide ladumine jms! Loomulikult peab siiski olema tähelepanelik ja jälgima, et kõik töötaks nii nagu peab ja põllu otsas ringi keerama. Põllud on aga pikad ja niiviisi saab oma vahetuse täitsa ära sisustada, küll eneseharimise ja isegi online äritegevusega 🖒- mida ühelt töökohalt (lisaks palgale, loomulikult!) veel tahta? 😀
Farmi masinapark
Hetkel on meil farmis 5 Juhan Hirve (John Deere) traktorit: 8370RT, 8310RT (roomikud) ja 8285R, 8295R, 6155M (ratastraktorid), pluss väiksemad töömasinad nagu JCB backhoe, Merlo jms. Minu isiklik lemmik on 8285R, sest tal on hea käigukasti süsteem, palju nuppe ja suur pöörderaadius 😎
Varsti tulevat meile aga selline elajas farmi tööle:
Jõhkard pill on see ju! 😀😀😀😀😀 Tegin väikse proovika sellega kui meil oli farmis traktorite esitluspäev. Muidu traktor nagu ikka, aga tagurdamine oli küll kentsakas, sest masina keha murdus keskelt ka pöörates pluss järelveetav instrument- nagu kahekordse haagisega. Vajab harjumist veits 😛
Puuvillapõldude tööoperatsioonid
Esimene tööriist, millega siin farmis põldu hakkasin kündma, oli ripper- väike, aga tubli.
Ripperiga töödeldakse põld sügavuti läbi ehk lõhutakse mullakamarat. Eelmise hooaja puuvillataimede varred on vaja juuretasandil üles künda, et saaks hakata põldu ette valmistama uueks hooajaks. Tegime seda põldu teise tüdrukuga vaheldumisi pmst 24h jutti päris mitu päeva! Üüratud põllud ikka…aga kui ratastraktor linttraka vastu vahetati, sai hakata juba kiiremini täristama, sest sellel on rohkem jõudu 😀
Ripperil peab silma peab hoidma, ega shear pin’e pole murdunud, mis hoiavad shanke (kihvad) paigas. Shear pin’id on loodud katki minema, et miski muu katki ei läheks. Nende vahetamine ei ole raske, aga pin’i kinnitav klamber kipub ainult minema lendama 😂
Ühel teisel päeval pidin vana tee üles rippima ja kuna seda gps-iga ei tee, siis olin terve päeva manuaaljuhtimisel. Õhtuks oli kael nii kange pidevast tahavaatamisest (peab kogu aeg jälgima, et ripper oma tööd teeks ja ega ükski shank ehk kihv poleks lahti murdunud). Nagu oleks päris tööd teinud! 😅
Mitu kuud hiljem toodi meie farmi aga tutikas ja eelmisest suurem ripper:
Seda ei jõudnud ratastraktor üldse vedada, ma ei saa aru, miks see üldse sinna ette rakendati 😅 Anyways panin ülalpoololeva foto ka FB põllumajandustehnika huviliste gruppi üles ja üks tarkpea kukkus seal kommenteerima, et nii väike pill Austraalia kohta…ma imestasin, et kuidas need asjad omavahel seotud on…? Ripper ei saa ju lõputult suuremaks minna, sest siis ta ei saa enam oma tööd korralikult teha…Alex kinnitas mu oletusi ja targutasin siis ma ka vastu 😀
●》
Kui põld on ripperiga pahupidi pööratud, tuleb see grader boardiga (mul pole halli aimugi, mis selle asjapulga eestikeelne vaste võiks olla!) siledaks tõmmata.
Kõige parem on põllule ring või kaks peale teha ja siis diagonaalis edasi-tagasi vurada. Nurkade mäng on kõige tülikam, sest kitsaid pöördeid teha ei saa. Tempo on aga päris hea sellega, olenevalt põllust jääb kiirus 9 ja 12km/h vahele- aga no jopp antoooniooo, kus sellega raputab alles! Vahetuse lõpuks oli selgroog nagu nuudel ja kõhus ka kõik elundid segamini vappunud…
●》
Peale grader boardimist saab hakata vagusid tegema, mis ühtlasi oli esimene traktoritöö, mis Kevin siin farmis sooritas.
Vaod peavad olema dead stright nagu Alex ütleb- selleks tuleb jälgida ekraanil ühte numbrikest, mis näitab kui mitu sentimeetrit traktor kursilt kõrvale kaldub. Paar senti on OK, aga kui hakkab 5 kanti kiskuma, tuleb tagurdada ja uuesti sõita (jube nusperdamine, mul paar korda tuli ette). Kev muidugi ütles, et savi, aga no meil lähevad siin muudegi asjade koha pealt arvamused lahku 😃
Üks päev töötasin kahe masina vahet korraga ühel põllul. Kõigepealt oli vaja mingi osa põllust grader boardiga siledaks teha, siis vaod sisse tõmmata ja niimoodi jupphaaval teha. Pidin sedasi talitama, kuna tehtud otsa tuli juba järgmine masin oma tööd tegema, seega ma ei saanud tervet päeva kulutada ainult ühele tööle 😃. On ikka süsteemid!
●》
Kord pandi Kevin põldu väetama, sest eelneval töötajal oli apsakas juhtunud ja kogu põld oli vaja uuesti teha.
Traktor taha ühendatud riistapuu tõmbas kõigepealt vao nö maha, et väetis sinna sisse läheks ja seejärel tõmbas vao tagasi üles.
Väetis oli veel eraldi suures sinises chaser binis, kuid tolle luugid ei funktsioneerinud korralikult ja Kev pidi nusperdama nendega päris korralikult.
●》
Järgmisena tuleb mängu kultivaator (cultipacker). See instrument on mõeldud mulla peenemaks töötlemise tarbeks. Sisuliselt klopib ta vagude mulda ning tõmbab lisaks veel vaod ühtlasemaks enda järel. Vurada saab muidu päris kiiresti ja töö on lihtne. Kuna meil läks siin hiljuti kultivaator pooleks (ei, mitte meie süül 😅), siis pidin foto netist näppama:
●》
Peale kultivaatorit tuleb vaod töödelda rolleriga (rullija siis?).
Ta toetub üsna õrnalt vagude tippudele ja rullib need lamedamaks, et siis hiljem oleks kena seemneid sinna istutada. Taaskord väga lihtne töö. Aga kui ühtegi ongelmat ei juhtu, siis igav, onju? 😃
Niisiis õnnestus mul kord ühed vaod maatasa rullida 😅😅…vaatasin taha ja plats oli puhas! Ilmselgelt tabas mind korralik kreeps, et mis kurat nüüd juhtus. Saatsin kiirelt Alexile sõnumi koos tõendusmaterjaliga ja vana vastab rahulikult, et tehku ma oma tööd edasi, ta varsti tuleb vaatab. Selle aja peale kui ta kohale jõudis, suutsin ma veel vagusid ära hävitada 😃. Aga tegelikult ei olnud asi üldse nii hull kui tundub- nimelt kuna tegemist oli maapinnaga, mis tehti esimest korda põlluks, oli see palju pehmem ja seetõttu vajusid ka vaod sisse…jess, polegi mina loll! 🤘😃 Mul tuli vaid hiljem need kohad põllu ääres lippudega ära märgistada, kus vaja uued vaod sisse ajada (mitte, et põllu servalt oleks näha olnud, kus need maatasa olid, aga noh…😃).
●》
Mingil hetkel tuleb põld kaltsiumiga üle pritsida (gypsum spreading), mis muudab mulla paremini imavaks või pehmemaks vms ( Kev ei kuulanud tähelepanelikult kui Alex selgitas). Millal seda täpselt teha tuleb, sel vist väga vahet ei ole, aga seda ma võin öelda, et ainult ripitud põllul on seda väga pask teha, kuna nii ebatasasel pinnal loksutab jõhkralt lihtsalt!!! Grader boardi raputamine oli selle kõrval köömes…
Kaltsium tuuakse meile rekkadega farmi, pannakse põllu kõrvale maha ja traktorijuhile jääb lõbu seda front-end loeader Merloga endale kankusse kühveldada.
Seda tööd tehes peab iga natukese aja tagant paaki täitmas käima- hea põhjus endale karku alla ajada ☺. “Kanku” mahutab korraga ca 12 tonni, aga vahest panen sutsu rohkemgi. Traka kabiinis on seadeldis, mis näitab kaalu. Tuleb jälgida, et ühe hektari peale kuluks ca 2 tonni. See jälgimine on nii ja naa, algul tšekid, pärast vahid niisama mokk töllakil 😆 Igaks juhuks paneb see kaal õkva ka! Fun fact: nii eelmine kui praegune blogipostitus on trükitud just selle tööoperatsiooni käigus 😁😁😁
Uusarendused
Kuna puuvilla eest saab farmer taskud krabisevat täis (või no tänapäeval siiski pigem vaadata virtuaalsete numbrite suurenemist pangakontol), tehakse meie farmis põlde selle “valge kulla” kasvatamiseks juurde.
Selleks tuleb kõigepealt heinane maa-ala ketaskobestiga üle käia (ingl. k plough ja kolleegi sõnutsi kasutati Eestis selle kohta vanasti terminit “randaal”)
Põhimõtteliselt kobestab ta pinna pealmist osa. Sellega tööd tehes nägin päris palju loomi, sest kuna ala ei olnud põlluna kasutuses, elasid nad seal. Nüri tunne oli nende elukohta pea peale pöörata, kuid õnneks on siin ruumi kõvasti…igal juhul pidi tähelepanelik olema.
Farmis võib üleüldse kohata lisaks tavapärastele nähtustele nagu kängurud ja emud veel rebaseid, metsikuid kasse, jäneseid, madusid (!), metssigu, pelikane jt linde. Haruldasemad leiud olid Catloaderi kabiinis olev nahkhiir ja Kevinit rünnata tahtnud krabi 😅
Kord püüdsin ma rebase kinni ja teine kord Kev jänkupoja.
Päris äge vaatepilt oli aga sellest kui nägin noori kängurusid üksteist boksimas 😃. Kevin on hulgaliselt linnupoegi ka põllult päästnud, et nad traktorirataste või järelveetava riistapuu alla ei jääks…milline mees!
Tulles nüüd tagasi uusarenduste juurde, siis peale ketaskobestit hakkab põllul möllama selline asi nagu lazer bucket. See on selline peen vidin, mis veab mulla ühest kohast teise, nii et lõpptulemusena oleks põld ühe otsa poole kaldu. See on vajalik selleks, et kui põlde hakatakse niisutama, voolaks vesi ühest otsast teise. Niisiis kimab 3-4 laserämbrit korraga põlla pääl ringi ja askeldavad seal seni kuni põld on õige nurga alla saadud.
Seda tööd teevad aga contractorid ehk siis nö alltöövõtjad, meie farmile selliseid masinaid ei kuulu. Mõeldakse ikka asju välja…🤔
Iga põld vajab aga niisutuskraavi, seega peab uute rajatiste äärde need ka looma. Seda teeb jälle keegi spets, mitte me ise. Farmis on kokku 3 hiiglaslikku veehoidlat, milledest vesi voolab suurtesse kanalitesse ja sealt edasi väiksematesse ning neist omakorda põldudele.
Vesi hoidlatesse pumbatakse aga kohalikust jõest. Kui nüüd jõeäärset vaadata, siis pilt on natuke nukker- palju kuivanud puid ja sopase olekuga vesi. Niipea kui vihma on sadanud, tõuseb jõe veetase märkimisväärselt. Päev-paar hiljem on see aga taas madal, sest ilmselgelt on kõik farmi veehoidlatesse pumbatud…kuidagi kahtlase väärtusega on see asi. Kuivus on siin pigem probleemiks ja mis seal imestada kui suurfarmid imevad veekogud tühjaks! 😕
Ja nüüd kõige tähtsam etapp…
…istutamine! See on niivõrd oluline, et meil toimus sel puhul lausa sissejuhatav esitlus ja peale seda grillipidu 😃 Farmi oli saabunud tuttuus planter (istutaja), esimene omataoline kogu Austraalias.
Mõistagi on istutamine kõige olulisem, sellest sõltub ju saak! Edukaks kulgemiseks jagati kõigile nende tööülesanded kätte ära, käisime üle tööohutusprotseduuridest ja kemikaalide käsitlemisest (suht nästy wärk ikka tegelt see puuvilla kasvatamine, mürk siia ja mürk sinna). Me jäime edasi öövahetusse ja teised töötasid päevases. Koha peal käis mingi geoloog (“a sina oled kaine woaa?!” 😂) istutamist kontrollimas, kas seeme läheb õige sügavusega mulda jms. Väga peen värk 👌. Pmst seda plänterit sätiti mitu päeva veel, enne kui sellega sai hakata tööd tegema. Keegi polnud varem sellega tööd teinud ju ja siis 6 venda möllasid ümber selle, igaüks proovis tarka nägu teha, kuidas see asi toimima peaks 😅 Nice…👏 !Ma töllisin samal ajal mööda farmi ringi, otsisin tegevust omale 😃
Kevin läks ühe istutaja peale ja mina möllasin peamiselt ketaskobestiga. Esimesed ööd olevat tal üsna rasked olnud, sest jälgima peab nii paljut korraga: seemne voolu, vedela väetise survet jms. Lisaks pidi jälgima plänteri survet ja vaakumit, et seemned läheks õigesti maha…karauul ühe sõnaga, ei saanudki rahus feissaris vahtida! 😅
Küll siis kippus üks mürk voolikusse kinni jäävat või läksid seemne voolikud umbe, kord tuli traka rattal aga rehv maha 😂 Mis seal ikka, shit happens!
Ja siis tuli vihm…
Kõigest mõned päevad enne istutamise lõppu hakkas vihma tulema. Tuli nii korralikult, et töö jäi mitmeks päevaks seisma ja kuna nädalavahetus oli ammu paljudel ära planeeritud (me Keviga minu sünnat tähistama ja Alex pulma), antigi kõigile pikk nädalalõpp. Meile hea, sest meil oli niikuinii plaanid, aga teistel tuli leidlik olla. Nii palju vabu päevi oli üsna nüri tegelikult, sest kui plaane pole, siis töllid ju niisama kui võiks tööd teha…😐 Ja seda neetud vihma tuli väikeste vahedega veelgi! 😤 Põllud kuivavad ka 5 aastat ju…nii kaua, et kui ma neil mõni aeg peale sadu tööd tegin, ei olnud need ikka jõudnud ära kuivada ja nii õnnestus mul 3 päeva jooksul 2 korda kinni jääda!
●》
Lõpuks saime siiski kõik seemned mulda ja nüüd võtavad irrigationi (niisutus) tüübid üle ja hakkavad põlde üle ujutama 😉 Selle kohta ma palju ei oska rääkida, aga nii palju nagu ma aru olen saanud, siis tõmmatakse kraavi äärel olevad sifoonid edasi-tagasi loksutades vaakumisse ja seejärel vabastatakse vesi vao vahele.
Kui vesi on voolama saadud, käidakse mingi aja tagant kanalite vee taset jälgimas. Hull kanalite süsteem on siin igatahes!
Samas kui vihma sajab, on seal vagude vahel ikka suht rets askeldada muda sees, aga midagi pole teha. Teisalt on selle tööga üsna palju passimist ka…ise pigem ei teeks seda 🙂
●》
Edasi jätkame juba ülejärgmise aasta, 2019 põldude ettevalmistamise ja muude kõrvaltöödega. Näiteks pidi Kev tee- ja põlluääri kündma, et rohi seal ei kasvaks sellise asjandusega:
Siis on meil veel selline vigur nagu drag bucket, millega tõmmatakse teed siledaks. Eriti kasulik peale vihma kui kõik teed on pekki keeratud seal sõitmisega.
Jube tüütu on sellega tööd teha, sest kogu aeg tuleb jälgida seda, et tera liiga sügavalt või liiga kõrgelt ei teeks, et bucket oleks õiges balansis (farmi teed on kaldu) ja vahetuse lõpuks on kael niiii kange pidevast tahavaatamisest! Ja veel manuaaljuhtimine! 😅 Krt, mugava elu peal ära hellitatud meid siin…
●》
Nüüd on viimasel ajal Kevin tõmmanud põldudel vagusid üles ja mina sain portsu kaarte, kuhu on märgitud kõik alad, kus ma ketaskobestiga pean tegema. No supernova, anna jah kaardi järgi sõitmine suunatajuta inimesele 😃👍. Tegelikult olen isegi üllatavalt hästi hakkama saanud, aga on tulnud ette ka seda, et mul pole õrna aimugi, kus ma olen 😂😂😂 Pimedas ei ole ju millegi järgi orienteeruda ka! Aga noh, Alex- you had to see it coming, tho!
Meie maja on aga täitsa tühjaks jäänud ja varsti läheb viimane eesti poiss, kes koos meiega töötab, ka minema. Üsna nukker, kõik “lapsed” pesast välja lennanud ja Kev kardab oma elu pärast, sest nüüd pole ühtegi tunnistajat kui ma ta maha peaks koksama 😁 AGA- see tähendab ühtlasi ka seda, et me hakkame nüüd päevavahetuses tööle…😒 Ei ole sugugi vaimustuses sellest! Midagi pole teha siiski, inimesi nii vähe farmis tööl, et meid päeval muudeks toimetusteks ka tarvis.
Viimane öö, mil tööl olime nüüd, oli aga täielik katastroof! See, et ma hakkasin vales kohas kündma, on üsna tähtsusetu küll, aga siis õnnestus mul kinni jääda, mõni aeg peale seda avastasin, et pläul on üks rehv tühi, Kev rääkis, et tal oli üks ketas riistapuu küljest lahti tulnud ja see olevat kuskil vaos seisnud lihtsalt 😂 Ja siis kõikse ägedam oli see kui ma ühes teises kohas uuuesti kinni jäin ja kui Kev mind päästma tuli, oleks ta oma trakaga ka peaaegu jäänud!!! 😂😂😂 Appiiii! See oleks täielik häving olnud! Õnneks Kev suutis oma nunnu nii kurjaks ajada, et see murdis juba üsna sügavatest savimuda träkkidest välja siiski ja saime minu oma ka liikuma 😀
Tule taevas appi…! 🙃
Kera teises nurgas 
Üks kommentaar “Traktorina Kombajevna ehk puuvillafarmi tööprotsessid”