Kuigi ringi trippimine ja Austraalia avastamine on ilgelt lahe ning mõnus suvepuhkuse tunne on peal, on selle kõige nautimiseks papkit ka siiski tarvis…ja Aussis elamine ei ole odav! Ainuke odav asi siin on küts nagu ma juba mingis eelnevas postituses (vist) mainisin…
Anyways tööd hakkasime otsima juba pmst esimestel päevadel, kui Sydneysse tulime. Kuna me Eestis ei jõudnud oma ingliskeelseid CV-sid valmis, siis hakkasime neid siin toksima. Ja kus see võttis alles aega! Esiteks pidi üldse endale selgeks tegema, mis tava järgi siin CV-d koostatakse, mis järjekorras ja kuidas midagi kirja pannakse. Austraalia tööandjate jaoks on oluline eelnev kogemus (just siin) ning soovitajate olemasolu. Kui neid pole, on kaunis keeruline end heale kohale saada.
Kui auto saime, muutis see töökoha otsimise kergemaks, kuna saime intervjuudele lihtsa(ma) vaevaga kohale. Töö otsimine algas Austraalia universaalses osta-müü-vaheta-rendi-värba-mida-iganes kuulutusteportaalis Gumtree. Mina hakkasin otsima oma erialast tööd massöörina ja Kevin enda oma (automaaler). Esmapilgul tundus, et pakkumisi on jalaga segada, kuid neisse süvenedes jäid paljud nii kaugele, et ei olnud mõtet kandideeridagi (1,5h tööle- no way!)… 😕
Aga saatsime sobivatele kohtadele oma CV-d ära ja Keviniga võeti juba samal õhtul ühendust ja järgmisel päeval veel paarist kohast ning mina helistasin ka eri kohtadesse ja sain endale mitu intervjuud kokku lepitud.
Suutsime Keviniga oma intervjuud kõik ühele päevale, üksteise otsa sättida- sõitsime kõik mööda linna läbi. Johhaidii, kui kaua ühest kohast teise sõidab, liiklus on tihe ja autosid palju 😨 megatüütu!
Tulemus: Kevin pidi järgmisel päeval juba proovikale minema ühte kohta ning mina sain proovika järgmiseks nädalaks ühte massaažisalongi andministraatoriks! Käisingi läbi 3 massusalongi- üks neist oli täielik urgas, kust tehti ainult mingeid kahtlasi nude-massaaže ning teine oli “normaalse” massaaži salong, kuid ka paras urgas ja head raha seal ei pakutud ning kolmas oligi see, kuhu proovikale sain. Tegemist ei olnud küll nii “luksusliku” salongiga nagu kuulutuses väideti, aga muus osas tundus OK.
Nädala lõpus pakkus mulle ajutist tööd aga meie (naissoost) majakaaslane, kes teeb maalritööd. Ma olin pakkumise üle megarõõmus, kuid ütlesin, et käin oma adminni proovikal ära ja siis vaatab edasi- eesmärk on saada siiki püsivam töökoht.
Tööd otsima hakates panin sinnasamusesse Gumtree-sse üles ka oma tööotsimiskuulutuse. Kohe järgmisel päeval sain kõne, kus pakuti mulle fotograafiamodelli tööd 😀 Ja tegemist oli siis pesus, latekskostüümides ja kleidikestes poseerimiga 😀 😀 😀 Ma ütlesin vabanduseks, et ei tunne end kaamera ees mugavalt, kuigi pean tunnistama, et mõte tundus intrigeeriv 😀
Edasi hakkas veel pakkumisi tulema otseselt sekstööle- tähtsa vip-bossi seksika assistendi kohale ja samal ajal paadimüümisega (???) tegelemisele! Pakuti milli 😀 No tere talv! Ainult mingid pervopakkumised! 😀 😀 😀 Majanaaber ütles, et sellest piisas, et mu ankeedis seisis, et olen massaažikogemusega. Numbri lisamine kuulutusse oli ka ilmselge viga, sest kohatuid pakkumisi tuli veelgi ja mingi eranumbriga pervar hakkas õhtuti mulle helistama, kui me juba olime magama läinud 😤 Viskas üle juba!
Allpool üks näide järjekordse pervo tööpakkumisest ja minu vastusest selle peale:
Ja teate mida- see tüüp veel vastas sellele ja kirjutas, et Ok sorry, aga et kui ma ikkagi huvitatud olen, siis ma helistaks talle!!! 😀 😀 😀 UNREAL!!!!
Üks õhtu helistas mulle mingi naine ja uuris, kas ma olen huvitatud müügitööst. Mina vastasin, et ikka olen ja ta küsis, kas saan õhtul ehk mõne tunni pärast nende ettevõtte presentatsioonile tulla. Mina hüppasin kohe paadile ja varsti ma seal olingi! Tegemist oli Amway võrkturundusega ja seda toetava Network21 koostööprogrammiga. Esitlusel läks lavale ka seesama naine, kes mind kutsus. Edulood olid vägevad, osad inimesed olid samamoodi äsja Aussi saabunud ning hakkasid sellega tegelema ja saavutasid edu! Kõik tundus põnev ja see naine oli nii vahva 😛 Otsustasin kätt proovida. Järgmisel õhtul tuli ta meie koju ning rääkis kogu ärist lähemalt ning tõi mulle kastitäie Amway tooteid.
Minu osaluspanus sellesse firmasse oli 90 dollarit, mille ta tegi oma arvelt. Kui ma ei soovi sellega jätkata, saan 90 päeva jooksul liitumise tühistada ning raha tagasi (siinpuhul pidin lihtsalt temale sularaha andma, kui olen kindel, et soovin jätkata). Järgmise sammuna pidin hakkama leidma inimesi, keda demole kutsuda (ehk siis pakkuda liitumist Amway-ga või isegi hakata äripartneriks). Olin väga äksi täis, aga siis hakkas kogu minu energiat röövima tööotsimine ja see asi jäi soiku…samas sain aru, et kuna pean mingi aeg niikuinii farmi minema, siis jääks sellesse tegemisse paus ka. Kaardid arvasid, et mul isegi edeneks sellega, kuid minu eesmärkide täitmiseks sellest ei piisaks… 😔
Kätte oli jõudnud minu proovipäev massaažisalongi adminni kohale. Mind õpetav neiu oli väga chill ja ütles, et seal töötada on lahe. Minule kui endisele massaažisalongi pidajale hakkasid aga silma ning jäid hinge kriipima erinevad asjaolud- nt kasutati väga ebakvaliteetset õli. Minu päringu peale, miks nad seda kasutavad, ütles neiu, et omanikele on juba varemgi tehtud ettepanekuid õli väljavahetamise koha pealt, aga nad ei ole seda VEEL teinud…ok. Siis nad pesevad kohapeal pesu ka- kõik ok, kuni neiu paneb 15-minuti kiirprogrammi peale. Mul nagu wtf, miks nii lühikese programmiga pesevad?? Pesu ei saa puhtakski sellega! Ta ütleb, et kuna neil käib palju rahvast ja pole piisavalt rätikuid, siis peavad nad kiirprogrammiga pesema…no tule taevas appi! Iuu…😕 Ostku siis juurde rätikuid, kliente ju jagub!!!
Silma jäid veel pragunev laevärv klientide ooteruumis ning veidrad sisustuselemendid. Ega mul endal ka mingi über-luks salong ei olnud, aga seda asutust vaadates ja arvestades kui suur kliendivool sealt läbi käib- võiks ju nooblim olla!
Kui proovikatunnid läbi said, tuli “au” omanikega ka kohtuda- nendeks oli keskealine paarike. Meespool hakkas mulle peale suruma, et ma võiksin hoopis massaaži (ja muud taolist!) seal teha, sellega teenib kõvasti rohkem kui adminnitööga (tegemist oli litsenseeritud sensuaalse massaaži salongiga 😛 ), aga mina ütlesin, et ei, mind summad ei huvita, ma ei ole huvitatud. Lõppkokkuvõttes lubasid nad minuga ühendust võtta, kas saan tööle või ei saa, aga ausalt öeldes jäi mulle sellest kohast kehv maik suhu ning ma polnudki huvitatud sinna tööle saamast…rääkimata sellest, et tööd pead tegema ka 1-2-3-4-ni öösel ning kuna ma sõidan kesklinnast (kus salong asus) tund aega koju, siis jõuaksin alles kell 6 hommikul koju peale öist vahetust, kuna peaksin veel tunnike oma rongi ootama! Noooo, thank you!
Pärast adminni proovikat ütlesin oma majanaabrile, et võtan maalritöö vastu ning alustasin juba järgmisel päeval.
Tuli välja, et minu Eestis läbitud maalri baaskursusest oli üsna vähe kasu, sest pintsliga värvida ma ikka ei osanud 😀 Ja nemad seal teipi ei kasutanud, millega ääri katta!!! Et oli üsna pingeline esimene päev mul 😀 Aga muus osas oli äge 😛 Minu majakaaslane Mele rääkis, et “boss” on jube närvis, et 2 tüdrukut objektil 😀 Austraalias ei taheta naisi maalritööle võtta, siinseid naised ei saa värviämbritki tassitud…Mele on maalritööga juba 7 aastat tegelenud, sellest 2 Eestis ja temal oli siin maal alustamisega omajagu raskusi. Tuleb ennast kõvasti tõestada ning tema sai end tööle tänu sellele, et saatis alati endast tööpakkujale sõnumi kui Mel, mis on tavaline mehenimi siin 😀 Igatahes sain nädala maaritööd teha, uusi kogemusi saada ja üsna viisaka nutsu selle eest saada. And I had paint EVERYWHERE! Juustes, käsivartel, kõhul! 😀 😀 😀 Oli vahva…kahjuks sai vahetult enne jõule see ots läbi ning kõik läksid puhkusele…olin taas tööotsingu laineil.
Kevin oli vahepeal esimesest proovikakohast lesta tõmmanud ning tööl teises töökohas. Palk suht niru tema ameti kohta, aga vähemalt stabiilne töökoht ja sissetulek olemas.
Mina hakkasin oma päevi veetma töökuulutuste portaale läbi kammides…saates CV-sid, e-kirju, koostades mot.kirju…saates sõnumeid…oodates, oodates, oodates vastuseid. Enamikul ei olnud telefoninumbrit, kuhu helistada, muidu oleksin kohe seda teinud. Vastuseid ei tulnud…mitte kuskilt. Leidsin palju sobivaid töökohti, aga keegi ei vasta. Närvi ajas! Nukraks tegi…meeleheide hakkas juba peale tükkima. Aga teadsin, et ei tohi nii tunda, sest see lükkab kõike soovitut vaid sinust kaugemale veel. Töö otsimiseks oli eriti loll aeg ka, sest jõulude ja aastavahetuse ajal kõik firmad puhkavad ja ilmselt viimane, millega tegeleda tahetakse, on värbamine. Lisaks sain aru, et siin tõesti ei taheta naisi füüsiliste tööde peale võtta nagu maalriamet ja laotegevus…kuigi ma oleks just neile tahtnud saada…Kevin lohutas mind, et vähemalt on temal töö ja kahekesi saame ikka hakkama 🙂
Muidugi! Ja küll mina ka omale selle “õige” leian 😏
Kera teises nurgas 