Ühel nädalavahetusel võtsime ette tripi linnast välja, paljukiidetud Blue Mountains’i ehk meie kodukeeli Sinimägede poole (kuna ma pole tükk aega kirjutanud, siis mina enam kuupäevi ei mäleta, siin see ajaarvamine on üldse käest ära läinud 😀 ). Austraalia kohta oli tee sinna väga lühike, kõigest paari tunni kaugusele minna! Kõik, kes on kasvõi mõnda aega juba siin mandril elanud, leiavad, et selline ajahulk sihtkohta jõudmiseks on kui kiviga visata…aga kui sa oled eestlane, kes on harjunud kiirelt igale poole saama ning kui me räägime juba mitme tunni pikkusest sõidust kuskile, siis on see meie jaoks juba “suurem tripp” mõnda “teise Eesti otsa”.
Kirjutasin tee peal valmis ka päikeseloitsu, et jumala eest vihma ja pilvi ei oleks- nimelt ei ole meie sihtkohas midagi vaadata sellise ilmaga, sest mägede kõrguses on ju teatavasti pilved samal tasemel ning kui nad seal parasjagu ka eksisteerima peaks, siis võid ainult uduseina pildistada!
Anyways loits töötas ja kohalejõudes siras päike taevas. Lähemalt nüüd meie sihtkohast ehk Blue Mountains’ist:
Sydneyst vaid sadakond kilomeetrit itta jäävad Sinimäed on UNESCO maailmapärandi objektina üks populaarsemaid vaatamisväärsusi Austraalias. Tegemist on mägise piirkonna ja mäeahelikuga, millest leiab veel silmale vaatamiseks platoojatesse mägedesse lõikunud kanjoni ning kõrged erosjooni mõjul eraldunud mäetornid- Kolm Õde ehk The Three Sisters.
Sinimäed on oma nime saanud kanjoni servalt avanevate sinetavate vaadete pärast, mille peasüüdlaseks on eukalüptidest erituvad eeterlikud aurud- noid puid kasvab seal metsades meeletult (allikad: Wikipedia ja Esttravel).










Matkamist mööda radasid oli omajagu! Plätudega ei maksa kuskile igatahes ronida, sest rajal on kive ning kunagi ei tea, millal uss võib sinu jala alla kihutada ja uskuge mind- tema teie käest vabandust paluma ei hakka 😀
Peab küll nentima, et ulmelist vau-efekti Sinimäed ei tekitanud (ilmselt sest võimsaid vaateid juba üksjagu nähtud 😀 ), kuid Austraalia rikkalikult vahelduv loodus on imeline küll!
Stay tuned!