Kolmapäeval, 30. novembril pakkisime oma nänni kokku ja trippisime pea 2 tundi (!!!) Melbourne lennujaama, et siirduda edasi Sydneysse. Ma lihtsalt pean mainima- lennujaamas oodates läks kõht tühjaks ja me võtsime ühest putkast sushit. OU MAI GAAAD, kui hea see oli!!! Elu sees pole üheski Eesti sushikohas nii head kraami saanud! Pilukad knows the shit!
Mõned faktid Sydney kohta, ennem kui lähen isikluks:
- Sydney on Austraalia asustatuim linn, elanikke on ca 5 miljonit!
- Sydney piirkonna pindala on 12 367.7 km2 , millest linnaala moodustab 1687 km2 (võrdluseks Tallinna pindala- 159,2 km2!)
- Sydneys elavad inimesed kõnelevad 250 erinevas keeles- väga multikulti!
- kuigi Sydney on üks maailma kallimaid linnu, on ta elukvaliteedi poolest kümnes maailmas
- heade majanduslike võimaluste osas on 11-s maailmas, 2011. aastal oli seal 451 000 ettevõtet!
- suvekuud on siin vastupidiselt Eesti omadele hoopis detsembrist veebruarini, mil temperatuur varieerub 18 ja 26 soojakraadi vahel
- sügiskuudeks on märts, aprill ja mai, mil temperatuur on 15-22 kraadi
- talv on Sydneys meie suvekuudel- juunis, juulis ja augustis. Siis kisub temperatuur juba jahedamaks, 8-17 kraadi, võib langeda ka nulli lähedale.
- kevadkuud on septembrist novembrini- soojakraadid on 11-23 vahel, kuid erinevalt suvekuudest on õhuniiskus tunduvalt madalam
Viide originaalfotole: https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=5662953
Nüüd siis teame, mis imelinna me tulime 😀 Lennukasse tuli meile vastu Kevini vana klassivend Jaan (kes tuli Aussi juba 5 aastat tagasi ja kes tol ajal juba Kevinit endaga kaasa kutsus! Kevin pidavat “varsti” järgi tulema…yeah, right 😀 “VARSTI” on Kevinil väga suhteline mõiste nagu ma olen õppinud).
Jaan viis meid oma uude elukohta, mille ma olin (seekord targemalt) juba varakult välja otsinud. Meil oligi vaid 2 elukoha varianti- üks oli (kesk)linnale lähemale, aga see oli möbleerimata…teine oli kaugemal, aga kõik vajalik olemas. Kuna meil autot ei olnud ja linna ei tundnud, valisime teise variandi- millal sa muidu jõuad veel omale voodit ja kappi ja jumal teab mida veel ostlema hakata?!
No ja pärale me jõudsime- tegemist paarismajaga, mille ühes pooles elab eesti pere- kolmekümnendates mees ja naine ning nende 11-aastane tütar ja Paapua Uus-Guineast pärit tumedanahaline proua koos oma 11-aastase tütrega. Kõik tundusid vahvad olevat ja võtsid meid avasüli vastu. Meie tuba on pisike, aga see-eest PUHAS ja kõik eluks vajalik olemas. Maja on igati OK, suur köök, suur vannituba, oma aed ja bassein (!). Rent on 300 dollarit per week ja 300 läheb kohe deposse ka. 3oo dollarit on ca 212 eurot. Viskasime asjad tuppa ning läksime Jaaniga kesklinna tema poole. Chillisime niisama, kutid jõid õlle. Tagasi koju tulime rongiga, mis sõitis ca 45 minutit+ 15 minutit rongijaamast tipa-tapa koju…johhaiidii….päris kaua ikka 
Järgnevatel päevadel uurisime ümbruskonda: väääääga palju pilukaid, hunnikute viisi nende pudi-padi poode ja toidupoed…imelik oli lausa valge inimene olla seal 😀 Aga ega midagi erilist ei olnud ühesõnaga. Ostsime toidukraami ja seadsime end kodus sisse. Nädalavahetusel käisime Kevi sõbra Jaaniga rannas. MIS MÕNUSAD LAINED SEAL OLID 😀
See laine kandis sind ikka mõnuga ranna poole tagasi, kui tuli 😀 Möllasime seal sees nagu väiksed lapsed, nii äge oli! Aga ulme soolane vesi oli, kõik silma- jm augud kipitasid pärast 😀
Pühapäev oli autoshopingu päev ehk Kev vaatas hunniku parsasid välja, et meile liikumisvahend soetada ja läksime neid üle kaema. Jaan, hea sõber, viitsis meid transportida nende vahet. Üks pann teise järel, ütleme nii 😀 Aga no panni me otsisimegi…Eestis on taolised autod küll sitaks odavamad, aga siin on nad nii korraliku kerega, eks seepärast kallid ongi (2000-3000$). Päeva lõpuks üks auto oli siiski piisavalt sümpaatne, et sellega päriselt minema sõita ning ausalt öeldes mõte rongiga koju trippimisest oli ka nii vastumeelne, et see auto läks nagu soe sai peale 😀 Tasub mainida, et tegemist manuaalse käigukastiga ehk siis vajas veidi harjumist, et kõik “valel pool” on.
Auto olemas, linnuke kirjas ja sai hakata rahulikuma südamega tegelema töökohtade otsimisega, vähemalt on millegagi navigeerida nende vahet.
Ühel reede õhtul käisime Sydney linnaga tutvumas. IT’S HUGE! Ja kui palju inimesi siin ikka on…meeletu…tulime rongiga linna ja mis möll seal rongijaamas käis! Nagu väikseid sipelgad siblisid igas ilmakaares…meeeeletuuuuuu! Tallinnas on nii hea rahulik ikka 🙂
Aga Sydney on väga ilus linn, peab mainima…värvilised hooned on popp nähtus 😀 Vaatasime ooperimaja ka üle…jõhkralt suur oli see 😀 Sydney juures mulle meeldib see, et linna sees on vesi ja palju sildu. See teeb suurlinna veidikenegi looduslähedasemaks.
Iga aasta on jõulude eel Sydneys selline asi nagu “The Light of Christmas”. Tegemist on joonisfilmi projektsiooniga St. Mary katedraali peale. Jõululood on kuskil 10-12 minutit pikad ja väga efektsed! Need toimuvad iga õhtu enne jõule ja neid käib vaatamas palju rahvast. Käisime meie ka.
Siin on link näidatavale: https://www.youtube.com/watch?v=0H8NMCG6QG4
Peab mainima, et jõulutunne on siin null muidugi, sest kuidas sul saabki palava ilmaga advendi tunne olla?! Isegi päkapikud on unustanud käia…:/ Aga noh…ega Eestis eelmistel aastatel ka parem pole olnud…üsna mustad ja vihmased jõulud. Küll see eestlane võib ikka viriseda, kuskil pole hea! 😀 😀 😀
Kera teises nurgas 